Paadiretke idee sündis meil sõpruskonnas üsna juhuslikult ühel õhtupoolikul kui olime lõõgastuseks võtnud mõned õlled. Mõttest kannustatuna hakkasime järgmisel hommikul uurima, kas ja kuidas on võimalik sellist matka reaalselt organiseerida. Leidsime internetist matkarent.ee kodulehe ning peale paari lühikest kõnet saigi minek kokkulepitud.

Otsustasime, et transporti me ei telli ning proovime kohale saada oma jõududega. Paadimatka alguspunktiks valisime Koorvere ning sihiks märkisime oma atlasele Ahja asula. Reis oli mõeldud kahepäevasena, ööbida plaanisime kaunis Taevaskojas. Viisime ühe auto lõpp-punkti, tagasi algpunktis pumpasime paadi täis ja lasime vette. Esmapilgul tundus uskumatu, et meie viiekesi – matkavarustuse ja toiduga – kuidagi sinna paati ära mahume ning kas see suudab meid üldse veepeal hoida. Need kahtlused kadusid esimeste meetritega kui liuglesime kiirelt ning mugavalt. Tõsi küll, paat oli meie asju täis ja ise istusime servadel, kuid see ei seganud nautida võrratut loodust, liivakivipaljandeid ja mõnusat aega sõprade seltsis.

Esimesel päeval nägime nii mõndagi põnevat: Tartu-Petseri raudtee silda, Kiidjärve paisjärve kallastel kauneid suvilaid, Kiidjärve vesiveskit, Saesaare paisjärve. Kõik ei tule kohe meeldegi. Kui esimene päev hakkas õhtusse jõudma, siis olime planeeritud ööbimiskohast veel tükkmaad eemal. Niisiis otsustasime oma laagri üles lüüa meie esialgsest peatumispunktist mõnevõrra eespool oleva Saesaare paisjärve kaldal.

Teadmiseks teistelegi veematkajatele – kitsaskohad jõel, vette langenud palgid on küll lõbusad ja matka rikastavad takistused, kuid nende ületamine võtab päris palju aega. Samas ei vahetaks millegi vastu müttamist põlvini või kubemeni vees – see ongi see, mis matkast matka teeb; see on mingis mõttes nagu sõprus ürgse loodusega.

Teise päeva alustuseks ületasime Saesaare paisu vedades paati mööda maismaad. Sellest paadiga allasõitmine ei tulnud kõne allagi. Taevaskojas tutvusime Neitsikoopaga, rüüpasime sõõmu allikavett Emalättest ning suundusime mööda jõge edasi. Edasisest teekonnast meenuvad kõige eredamalt “Siimu silla” alt läbisõit, Põlvamaa kaunid vaated, ilusad jõekäärud ning sullerdavad kalakesed. Igal juhul oli väga tore seiklus hoolimata pisikestest vihmahoogudest – ausalt öeldes ei pannud pannud tähelegi.

Veematkal käinutena mõned soovitused paadimatkaks:

• Lühikesed püksid jalga! – Paratamatult tuleb ette olukordi, kus on vaja põlvini või kubemeni vette hüpata – parem siis juba lühikeste pükstega.
• Veekindlad asjad paki paadis allapoole! – Proovi kuidas tahad, aga natuke vett satub paadipõhja nagunii – parem siis juba veekindlad asjad allpool.
  
• Varu kaasa näksimist! – Füüsiline töö ajab kõhu tühjaks ja metsavahel ei ole väga palju supermarketeid.
  
• Planeeri aega varuga! – Olenevalt jõest ei pruugi paadi liikumiskiirus olla kuigi suur, seda eelkõige väiksematel jõgedel võimalike takistuste pärast – oksad, kopratammid, liiga ilusad vaated, liiga hea enesetunne. Kuigi kaardil võib jõgi tunduda enamvähem sirge, siis tegelikkuses on see märksa rohkem sinka-vonka. Arvesta liikumiskiiruseks umbes 2 km/h.
• Plätud jalga! – Vahepeal on vaja astuda paadist välja jõepõhja. Seal võib olla teravaid esemeid. Kaitse oma jalgu.

Ülalolev artikkel valmis Matkarent.ee palvel meie kliendi Taavi poolt. Taavi käis koos oma nelja sõbraga Ahja jõel selle aasta juunikuus ning ta laenutas meilt paadi Bush R-345. Kui sinagi tahad avaldada oma paadimatka mälestusi meie lehel siis anna meile sellest teada aadressil info@matkarent.ee