Kevadine suurvesi Emajõel - parim koht ohutuks kummipaadimatkaks

Kui mõtled, et mida teha Tartus suvisel ajal siis Matkarent teab vastust. Tule proovi meie paadilaenutust ning naudi Tartut sõites mööda Emajõge. Veetee peal kohtud paljude kuulsate Tartu sildadega. Teekonna kestus on kaks kuni neli tundi, sõltuvalt teie sõudmiskiirusest. Ühte paati pahub kuni kuus inimest ning maksumus on kokku 400 krooni. Paadimatk Emajõel annab teile kindlasti võimaluse näha Tartut teistmoodi kui olete seni harjunud. Loe täpsemalt paadimatka kohta Tartus.

Juba on keelatud ka mootorsõidukitega Suurel Emajõel sõitmine. Need kes aga endiselt tahavad paadist näha tõelise Emajõe jõudu saavad seda teha, laenutades meilt kummipaadi. Kummipaadiga on lubatud jõel sõitmine, mistõttu on tänu madalale süvisele võimalik teil aerutada ka kohtades, kus muidu saab käia kuiva jalaga.

Tule juba sellel nädalavahetusel kummipaadiga vaatama Emajõe kõrget veetaset. Helista ja lepime kokku hinna, reisi pikkuse ja marsuudi.Kontakti saad: info@matkarent.ee või 50 91 822.

All on ära toodud ka EMHI graafik Suure-Emajõe veetaseme kohta.

Pilte kõrgest veetasemest on võimalik vaadata Tartu LV kodulehelt või Tartu Postimehest.

Laenuta kummipaat firmaüritusteks või suguvõsa kokkutulekuks.

Peale selle on kummipaadiga märksa lõbusam sõita meie jõgedel ja järvedel kus vesi on tõusnud juba päris kõrgeks. Kummipaadi laenutamise hind on endiselt 600 krooni ööpäev, kuid transpordi peate juba ise leidma. Pildil on esimene õnnelik klient, kes laenutas kummipaadi oma pere huvireisiks Võhandu jõel.

Laenutaja Mr. Kevin Pruuniks, firmast Nat West Bank Harlsden, North West London, meie esimene klient: “Ma ei uskunud et ma mahutan sellele laevale ära terve oma perekonna: mõlemad naised ja lapsed.  Aitäh sulle Matkarent.ee, et suutsid pakkuda meile imeilusa puhkusereisi. Muuseas autodekile mahtusid ära ka kaks puukasti 2 miljardi dollariga, mis jäid üle ühe surnud miljonäri pangakontolt. Nii et paat on tõesti suur.”

Väikesed pardid Emajõe ääres

Paadiga läbi öö, pikki jõge, seilates avaneb kindlasti teistsugune jaaniöö. Pikk päevavalgusaeg ja lühike öö annab võimaluse näha paljusid lõkkeid, purjetades ühe seltskonna juurest teise juurde. Suvine heinalõhn, öine jaanitulekuma, väikesed jaaniussid jõekaldal – just see on tegevus, mida soovitab Matkarent.ee teile. Kui teil aga pole varustust, siis vajaliku paadi laenutame meie.
Kaunist võidupüha ja ilusat jaanipäeva Teile.

Seltskond paadirallijaid enne starti

Edukalt esines sportlaste kategoorias võistelnud paatkond, kes saavutas napi, kuid väga tubli teise koha. Ka rahvaklassis võistelnud paadkond ei olnud viimaste lõpetajate seas ning suutsid ralli lõpetada elusate, tervete ja rõõmsatena. Ka ilm oli suurepärane ja soosis võistlejaid igati.

Paadilaenutuse kohta saad lugeda täpsemalt meie leheküljelt.

Piltide vaatamiseks klõpsa pisipiltidel:

Metsa rõskus ja kõdunevate puude lõhn kõditab ninasõõrmeid ning kerge jahedus sunnib jaki hõlmasid koomale tõmbama. Vaikselt libisete seltskonnaga läbi uduloori mööda jõge edasi ning rüüpate termosest kuuma vaarikavarre teed mille olite valmistanud lõkkel. Taevaviirul moodustavad haned parvesid ning valmistuvad lendama lõuna suunal ning taamal korjab marjuline raba pealt esimesi valminud jõhvikaid. Kaunis, Eestimaa. Kaunis Eestimaa sügisene idüll. Armas oled.

Lisaks ilusale ja maalilisele sügisele on ka veetase jõgedes tõusnud märgatavalt mis teeb paadiga sõitmise jõgedel huvitavamaks ja seikluslikumaks.

Üks hooaeg, Matkarent.ee esimene tegutsemissuvi, hakkab läbi saama. Seega teeme oma olemasolevatele ja ka uutele klientidele suvelõpu pakkumise nautimaks sügist idülli jõe peal. Paadilaenutuse hind nädalavahetusel on kuni lume tulekuni kõigest 1500 krooni.

Loobu jõgi. Autor: Margo Kokerov

Reis oli plaanis teha sihilikult rahvusvaheline, nii et alguspunkt pidi olema Eestimaa pinnal, lõpp aga Lätimaa avarustes. Paadiotsinguil sattusime juhuslikult peale matkarentile ja sealt sai laenutatud kummipaat.
Oma teed alustasime me Kõrgepervelt kell 15.20. Koiva jões vahelduvad väga madalad kohad üpris sügavatega – meetri jooksul võid sattuda paarikümne sentimeetrisest veest pooleteise meetri sügavusesse. Loodus paistis esialgu olevat ilus: ühelpool klassikaliselt ca 3 meetri kõrgused järsakud, samas teiselpool liivarand. Kuid normaalse koha telkimiseks leidsime imehästi lõhnavate õitsvate pärnapuude juures alles õhtul, peale kella kümmet.
Järgmisel päeval hakkasime liikuma natuke ennem kella 11. Päeva üheks tippsündmusteks oli kindlasti üks pehkinud pakk, mis ei tekitanud vees keeriseid ja seega ilmus nähtavale meetrike ennem temani jõudmist. Õnneks oli ta pehkinud ja peale mõningasi jõuvõtteid sai paadi sealt jälle pealt liikvele. 19.30 randusime “Läti RMK” (ametlikult neil taolist organisatsiooni ei pidanud olema) kämpingupaigas. Kuna oli ilus ilm, proovisime ära ka vastuvoolu ujumise. Täiesti asjatu vaev. Ja siis tuli järgmine päeva tippsündmus: teiselpool kallast ujus kobras koos suurematsorti oksaga … vastuvoolu. Piinlik igal juhul oli kuidagi
Kolmandal päeval alustasime 10.30. Millegipärast oli ilmataat meie peale kuri ja terve päeva sadas. Kella kahe aegu me leidsime, et Strentsi on liiga palju maad ja maabusime ühe talu kõrvalhoone juures.

Selline retk sobib rahulikuks tshillimis-matkaks, kuna kärestikke ei ole ja tuleb ainult sõuda mööda jõepõhjas olevast läbust. Loodus pakkus võsa, ilusaid männikuid, kaldapääsukeste pesasid, varisevaid kaldaääriseid, lõhnavaid pärnapuude kogumikke ja muud trina-träna.

Tänud Tarmole loa eest avaldada Matkarent.ee kodulehel tema blogipostitus, mis originaalis ilmus aadressil: Peatus, kell kui …

Otsustasime, et transporti me ei telli ning proovime kohale saada oma jõududega. Paadimatka alguspunktiks valisime Koorvere ning sihiks märkisime oma atlasele Ahja asula. Reis oli mõeldud kahepäevasena, ööbida plaanisime kaunis Taevaskojas. Viisime ühe auto lõpp-punkti, tagasi algpunktis pumpasime paadi täis ja lasime vette. Esmapilgul tundus uskumatu, et meie viiekesi – matkavarustuse ja toiduga – kuidagi sinna paati ära mahume ning kas see suudab meid üldse veepeal hoida. Need kahtlused kadusid esimeste meetritega kui liuglesime kiirelt ning mugavalt. Tõsi küll, paat oli meie asju täis ja ise istusime servadel, kuid see ei seganud nautida võrratut loodust, liivakivipaljandeid ja mõnusat aega sõprade seltsis.

Esimesel päeval nägime nii mõndagi põnevat: Tartu-Petseri raudtee silda, Kiidjärve paisjärve kallastel kauneid suvilaid, Kiidjärve vesiveskit, Saesaare paisjärve. Kõik ei tule kohe meeldegi. Kui esimene päev hakkas õhtusse jõudma, siis olime planeeritud ööbimiskohast veel tükkmaad eemal. Niisiis otsustasime oma laagri üles lüüa meie esialgsest peatumispunktist mõnevõrra eespool oleva Saesaare paisjärve kaldal.

Teadmiseks teistelegi veematkajatele – kitsaskohad jõel, vette langenud palgid on küll lõbusad ja matka rikastavad takistused, kuid nende ületamine võtab päris palju aega. Samas ei vahetaks millegi vastu müttamist põlvini või kubemeni vees – see ongi see, mis matkast matka teeb; see on mingis mõttes nagu sõprus ürgse loodusega.

Teise päeva alustuseks ületasime Saesaare paisu vedades paati mööda maismaad. Sellest paadiga allasõitmine ei tulnud kõne allagi. Taevaskojas tutvusime Neitsikoopaga, rüüpasime sõõmu allikavett Emalättest ning suundusime mööda jõge edasi. Edasisest teekonnast meenuvad kõige eredamalt “Siimu silla” alt läbisõit, Põlvamaa kaunid vaated, ilusad jõekäärud ning sullerdavad kalakesed. Igal juhul oli väga tore seiklus hoolimata pisikestest vihmahoogudest – ausalt öeldes ei pannud pannud tähelegi.

Veematkal käinutena mõned soovitused paadimatkaks:

• Lühikesed püksid jalga! – Paratamatult tuleb ette olukordi, kus on vaja põlvini või kubemeni vette hüpata – parem siis juba lühikeste pükstega.
• Veekindlad asjad paki paadis allapoole! – Proovi kuidas tahad, aga natuke vett satub paadipõhja nagunii – parem siis juba veekindlad asjad allpool.
  
• Varu kaasa näksimist! – Füüsiline töö ajab kõhu tühjaks ja metsavahel ei ole väga palju supermarketeid.
  
• Planeeri aega varuga! – Olenevalt jõest ei pruugi paadi liikumiskiirus olla kuigi suur, seda eelkõige väiksematel jõgedel võimalike takistuste pärast – oksad, kopratammid, liiga ilusad vaated, liiga hea enesetunne. Kuigi kaardil võib jõgi tunduda enamvähem sirge, siis tegelikkuses on see märksa rohkem sinka-vonka. Arvesta liikumiskiiruseks umbes 2 km/h.
• Plätud jalga! – Vahepeal on vaja astuda paadist välja jõepõhja. Seal võib olla teravaid esemeid. Kaitse oma jalgu.

Ülalolev artikkel valmis Matkarent.ee palvel meie kliendi Taavi poolt. Taavi käis koos oma nelja sõbraga Ahja jõel selle aasta juunikuus ning ta laenutas meilt paadi Bush R-345. Kui sinagi tahad avaldada oma paadimatka mälestusi meie lehel siis anna meile sellest teada aadressil info@matkarent.ee